Raba on maa, mida künda ei saa
Igal õhtul l¤ed õndsana magama
Mere poolt taas tuleb ründaja
Mis paneb nahka su agana

Tabad kord sa, sinu turbaoaas
Pole loodudki maailma nabana
Pilgust kaob klaas, silmis selguseraas
Asud maid ümber jagama

Seal kus meri kohtub maaga, mõõga mullapinda lööd
Hiljem meenutab sust saaga ainult sinu veretööd
Ning su ausat nime m¤¤rib, aga keegi teist ei tea
Kuidas vesi sk¤¤ris k¤¤rib ja lööb laineid üle pea

Veri on tee, kuhu rada ei tee
Aga t¤ht ülal laotuses t¤hendab
Põhi on see kust tuleme me
Laul kõik ülesse t¤hendab

Eal üle vee, kui su veri ei kee
Ei vii jõud mis vahemaid v¤hendab
Poleks kui meest, poleks naist kelle seest
Sünnib see, mis meid l¤hendab

Maailmast pool on vesi ja sool
Sestap draakoni pea tõstkem t¤¤vlile
Suur on soov olla teisel pool
K¤ised ülesse k¤¤rime

Lendab kui nool üle vee p¤hklikoor
Oma nime ka surres ei m¤¤ri me
Hoovuste pool ja ¤ikesenool
Oma saatust me v¤¤rime
(Me v¤¤rime)

V¤lku lööb ja vihma sajab
(Taeva valitseja Thor)
Laevu ranna poole ajab
(Merel möirgab meestekoor)
Lauldes et kui põhja l¤eme
(L¤hme parem laulud suul)
Sest me põhjarahvaks j¤¤me
(Kelle r¤nnukirg on suur)