Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn

Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk

Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen

Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules

Veel rahu toob kuuskede kohin ja kurvaks teeb kaskede lein

Veel haljendab koplites rohi ja väriseb maarjahein

Veel järvedel ehapunas partide igatsev hüüd

Ning päikese kustuvas kumas endal kui tunneksin süüd

Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn

Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk

Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen

Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules

Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades

kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades

Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades

kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais

madalais majades