sõitsin oma setukaga linna poole traavi
ilm oli ilus nii et tolmas tee
eespool nägin - tüdruk astus maantee veerest kraavi
tundsin teda kohe - Liisa see

Liisa päikseline naine - Liisa kaunisilmne naine
Liisa unelmate naine - aga hobu oli väsind ja piip oli kustund

võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti
seal ta siis punetas kui ladvaõun
enam ma ei saanud muud kui ainult Liisat vahti
ohjad läksid meelest ja rinnas oli kõu

Liisa päikseline naine...

Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed
silmad olid sinised kui potikaas
rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged
puusajooksu andis alles vaadata

Liisa päikseline naine...

võtsin Liisal ümbert kinni musu tahtsin võtta
Liisa oli soe nagu värske sai
aga selles ürituses jäin ma kohe hätta
Liisa mul - plärts - vastu kõrvu lõi