Seisan mäe peal nagu üksik puu,
kaunilt uhkena see näib.
Vaatan kaugusse ja hiigelsuurt maailma alasti,
minu ees.

Lagedal tuuled on räsinud,
õelatest ilmadest väsinud.
Kui sa vaid teaks, kui kõle on, üksinda
kõike nähes olla vaid,
vaikiv puu

Kuula kaebeid ladvalehtedest
vaata painutatud pead.
Keela kurjad ilmad kaugele,
Võid ju nii, sa, ju nii,
kui vaid tahad.

Lagedal tuuled on räsinud,
õelatest ilmadest väsinud.
Kui sa vaid teaks, kui kõle on, üksinda
kõike nähes olla vaid,
vaikiv puu

Vaatan sind ma järve peeglitest,
valges pilves sind ma näen.
tunnen hõbedasest kaugusest.
Ootan sind, päiksekiir,
minu näol.