videvik jälle ust nüüd paotab ja saabub öö
siniseid varje maale laotab soe suveöö
kas kaugelt telt nii raugelt kostab sinu hääl
või laulab mu ümber hämar öö

virvendab viimseid valguskiiri nii vaikselt tuul
kardinad katmas silmapiiri lind uinub puul
ma hetki loen mu kallis peagi olen siin
ja võlub ka meid siis hämar öö

veel tuhmi merd ja randa näen
kuid õhtu varjud maas siis armun taas
see tunne kordub iga päev
nii õnn meil püsib kuum ja ikka uus

videvik ühte seob me pilgud kõik hõõgub meis
sädemevhma silmis vilgub on lootust neis
ma ootan purpurtundi käes on kohe see
ja sulgub me ümber hämar öö